This is the post excerpt.
Nagu enamik eestlasi, ei leia ma väga tihti aega selleks, et Lasnamäge väisata. Kuid vahete vahel on hea see, kui murrad oma tavapäraseid harjumusi ning teed vahelduseks midagi ebatavalist. Nii otsustasingi mina, Piret Tallinnast, minna tavalisel septembri tööpäeval Lasnamäele. Ei.. mitte selleks, et minna sinna poodi või minna sinna sõbranna juurde. Ma läksin, sest tahtsin vahelduseks eesmärgipäratult seigelda. Seigelda õhtusel Lasnamäel.
Meile käis loengut pidamas Mart Laanepere, Haridustehnoloogia keskuse vanemteadur.
Haridustehnoloogiat õpetatakse Eestis ainult Tallinna Ülikoolis. Eesti oluliseim haridustehnoloogiline ettevõtmine oli Tiigrihüppe programm. Selle idee algatas Toomas Hendrik Ilvese, toonane Esti saadik USA-s . Ta oma idee tollasele haridusminstrile Jaak Aaviksoole,kes selle käivitas. Tiigrihüpe käivitas Eesti koolides arvutiõppe programmi aastal 1997. Tiigrihüppe suuremad saavutused jäävad aastatesse 2006-2009. Praeguseks on see programm küll vaibumas, aga tolle aja kohta oli see suur saavutus.
Mart Laanepere arvates peaksid koolid oma WIFI-võrku tooma radikaalsed muudatused, kuna koolides ei saaks muidu nii palju nutiseadmeid õppetöös kasutada, kui oleks vaja. Eesti on laste arvutitega varustamise poolest esirinnas: puudub seos sotsiaalse päritolu ja internetiühenduse vahel. Enamasti muretseb iga perekond endale mingi lihtsama või võimsama arvuti koju. Kahjuks on aga Eesti koolide õpetajate IT kasutusala jäänud põhiliselt ainult Moodle-i või e-kooli tasemele. Digipööre peaks tooma digivahendeid rohkem koolidesse. Üheks projektiks on Eesti ja Soome ühine „hariduspilve“ projekt. Samuti univeraasldisain: valmisolek Võta-Oma -Seade- Kaasa (BYOD) kontekstis arvutikasutusega. Loodetavasti toimub aastal 2020 kvalitatiivne pööre.
Ta tõi näiteks, et 1960ndatel aastatel oli arvuti ainult Nõo koolis, sest seal õpetati rakendusmatemaatikat. Tööle mindi enamasti Plaanikomiteese, kus tol ajal oli üks suur arvuti statistika tegemiseks. Mart Laanepere tõi näiteks Apple firma kauplused Saksamaal või mujal, kus müüjad liiguvad ringi nutiseadmed kaelas ja kogu tegevus poes käib läbi nutiseadmete. Sellised võiksid tulevikus välja näha ka Eesti koolid. Ka Eesti nutika spetsialiseerumise kavas on ühena välja toodud infotehnoloogia seotus teiste erialadega. Eesti nutika spetsialiseerumise kava:
1.tervisetehnoloogia arendamine, 2. ressursside tõhusam kasutamine, 3. info-ja kommunikatsioonitehnoloogia , mis on seotud teiste majandusaladega.
Haridustehnoloogia ku teadusala oli kõige varem välja arenenud Inglismaal. Eestis hakkas see pedagoogika liinis välja arenema 90ndatel aastatel. Õpikeskkonda mõjutab haridustehnoloogia kõige enam tööalases tasemeõppes, täiendkoolituses. Tulevad õppima inimesed, kelle asutused on Eestis laiali ja tuleb saada kuidagi töötajatega suhtlema. Nutikat õppimist on tarvis igas valdkonnas.
Kõige suurem uurimiskeskus on Tallinna Ülikoolis.Haridustehnoloogia keskus asutati TPÜ kasvatusteaduskonnas 1996. aastal. 2001a. käivitus informaatika instituudi esimene magistriõppe kava „Multimeedium ja õpisüsteemid“. 2003 a. valmis õppekeskond IVA HTK-s. 2005.a. Liitus HTK informaatika instituudiga ja keskendus teadustööle. Huvitavamaid projekte oli Samsung Digipass (2016-2017). Digipass näitab kõiki koolitusi, mida inimene on läbinud ja mis oskused ta on omandanud. Praegu kavas olev arendusprojekt on, et aastal 2019 kolivad kõik riigieksamite tegemised arvutisse. Kõik mida Haridustehnoloogia keskus arendab on teadustöö. Näiteid uurimisprojektidest: „Intello“: informaalne õpe töökohal. Käidi Saksamaal Volkswageni autotehases parandamas inimeste õppimist töökohal ( peale doktoriõpet). Kõige suurem projekt oli Learning Layers, e-õppe arendamine. See projekt puudutas Briti perearste ja saksa ehitussektorit. Ehitajatele on mõeldud mobiiliseade, mis aitab neil kavandada oma töid. See seade näitab, kuidas nutikamalt planeerida oma tööd. Kasutajale lihtne, aga teisel pool tehisintelligent. Praegu käib projekt SmartZoos, koos Tallinna, Helsingi ja Stockholmi loomaaedadega. Need on õpimängud loomaaias.
Loengu lõpus soovitas ta bakatöö asemel teha grupitööna mingi tarkvaraprojekt Haridustehnoloogiakeskusega. IT on kõikjal, mitte üksnes tarkvarafirmades.
https://www.hm.ee/et/tegevused/digipoore/hariduspilv
Matemaatikast ei ole lihtne aru saada. Sõna „matemaatika“ algallikas on Vana-Kreeka väljend, mille ligikaudne tähendus on „õppimise kunst“. Matemaatikal puudub üldtunnustatud definitsioon.Väga huvitav oli näide matemaatikute kellast, kus numbrite asemel olid erinevad võrrandid. Matemaatika on üks keel, mis võimaldab hästi ümber kirjutada igasuguseid teooriaid. Ta tõi ka näiteks, et kui üldse mingite teiste tsivilisatsioonidega ühendust saada võiks, siis oleks see läbi matemaatika ( arvatavasti võiksime me matemaatikat mõista nendega üheselt). Muuseas on inimkonna üks suuremaid matemaatilisi saavutusi number” 0 “välja mõtlemine, see võeti kasutusele alles mitu sada aastat tagasi.
Paljud asjad, mida igapäeva elus kasutame, töötavad tänu matemaatikale. Matemaatika mõju ühiskonnale toimub selle rakenduste kaudu, mis tänapäeval baseeruvad .
Matemaatikata ei saa olla digipildindust. See on matemaatiline rakendus, mis on seotud arvutiga. Iga pilt koosneb kahe muutuja funktsiooni väärtusest, millega tuleb teha teisendusi, et need väärtused pakkida internetti ja siis kodus pildiks lahti pakkida. Ta näitas milline erinevus on pildil, mis on 83 tuhat baiti ja pildil, mis on 1500 baiti suur.
Ka MP3 mängijad töötati välja tänu matemaatikale. MP3 väljatöötamine algas umbes 30 aastat tagasi. Ta baseerub täiesti uut tüüpi funktsioonidel , mis võimaldavad hääle digitaalset teisendamist 12-15 korda kiiremini võrreldes varasemate meetoditega. Levinumad MP3 mängijad on Apple iPodi sarja mängijad, kuid valik on tänapäevaks vägagi lai ehkki aina populaarsemaks eraldi MP3-mängijatest on muutunud MP3-mängijaga mobiiltelefonid.
Autotööstus kasutab Computer Aided Design süsteemi. See on autokere kujutis 3D printeriga.Antakse mingid algoritmid ette ja need algoritmid aitavad võrestikke tekitada.
Matemaatikute abiga loodi ka GPS (Global Positioning System) ,mis on seotud satelliitidega. GPS süsteem kasutab asjaolu , et kui meie kaugused nelja satelliidini on teada, siis saame üheselt määrata oma asukoha kolm koordinaati. Ülemaailmse satelliitnavigatsiooni süsteemi omanik on on Ameerika Ühendriikide valitsus. See võimaldab asukoha ja info kättesaadavust igal ajal ja iga ilmaga üle kogu Maa.
Igapäevaselt kasutame triipkoode, mis on loodud tänu matemaatikutele. Esmakordselt kasutati seda 1949. a. ühes Philadelphia toidupoes. Ribakoodi põhiline ülesanne on ühelt poolt identifitseerida toode, teiselt poolt võimaldada seda toodet kassas tuvastada koodilugeja e. skanneri abil. Kord kaubale omistatud ribakoodi kasutavad kõik kauba liikumise ahela lülid tootjast müüjani. Eestis kasutatakse kaupade kodeerimiseks 2 liiki EAN koode: EAN-13 ja EAN-8.
Matemaatika aitab ennustada matemaatilise modelleerimise kaudu. Selle kaudu saab ennustada näiteks kauba hindade muutumist turul. Matemaatiline modelleerimine ehk matemaatiline mudeldamine on modelleerimine, mille puhul luuakse ja uuritakse matemaatilisi mudeleid. Matemaatiline mudelleerimine seisneb uuritava nähtuse formaliseerimises, tema kohta matemaatilise mudeli koostamises, mudeli parameetrite hindamises, selle mudeli käitumise uurimises, mudeli abil uuritava nähtuse käitumise prognoosimises jne. Matemaatilist mudelleerimist kasutatakse pea kõikides teadusharudes.
Kindlasti leitakse tulevikus veel uusi võimalusi matemaatika kasutamiseks meid ümbritsevates tehnoloogiates.
Kasutatud kirjandus:
https://et.wikipedia.org/wiki/Matemaatika
https://et.wikipedia.org/wiki/MP3-m%C3%A4ngija
https://et.wikipedia.org/wiki/GPS
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B6%C3%B6tkood
http://jkhk.ee/media/Oppematerjalid/margistus/kaubakood.html
Click to access andi_kivinukk_-_matemaatika.pdf
Termin “informaatika” võeti esmakordselt kasutusele 1960ndatel aastatel. Algselt koosnes see sõnadest: information ja automatik. Hiljem hakati informaatikat seostama rohkem matemaatikaga. Termin form viitab informatsiooni esitamise olulisusele. Informaatika teaduses on omavahel seotud infoteadused, matemaatika ja tehnikateadused. Tänapäeval on informaatika võrdne arvutiteadusega. Rakendusinformaatika on informaatika alavaldkond. Rakendusinformaatika hõlmab informaatika rakendusi igapäevaelus ja teistel erialadel, näiteks majandusinfomaatika, geoinformaatika, meditsiiniinformaatika. Tallinna Ülikoolis õpetatakse rakendusinformaatikat Digitehnoloogiate Instituudis: informaatika (bakalauruseõpe), infotehnoloogia juhtimine (magistriõpe) ja infoühiskonna tehnoloogiad (doktoriõpe,suundadeülene) ja rakenduskõrghariduseõpe on TLÜ Haapsalu Kolledžis. Rakendusinformaatika akadeemilisel suunal keskendub instituut IT-õppe juurutamise problemaatikale kõrghariduses ning IT-vahendite rakendamisele teistes (sh. mitte-IT) valdkondades. Tudengid saavad kasutada kaasaegset töökeskkonda. Praktilisi töid saavad nad teha ka näiteks tarkvaralaboris ja tehnoloogialaboris. Tehnoloogialaboris viiakse ka läbi robootika ja Asjade interneti kursuseid. Rakendusinformaatika teadus ja arendustegevuse põhivaldkonnad on : keeletehnoloogia, andmeanalüüs, Asjade internet (Tark Maja), õppekavaarendus ja muud. Keeletehnoloogia alla kuulub Skoop. See on EVKK (eesti vahekeele korpus) ja sellel põhinevate teenuste arendamine. EVKK on TLÜ poolt välja arendatud eesti keele kui riigikeele (teise keele) ja võõrkeele õppijate kirjalike tekstide kogu. Programm ei ole tehtud eestlaste poolt. See aitab leida vene ja soome keelt emakeelena kasutatavate inimeste eesti keeles tehtavad tüüpvead. Asjade internet/Tark Maja aitab kodumasinaid juhtida eemalt interneti teel. Tark Maja on väga kiirelt arenev valdkond. Majas on erinevad seadmed ühendatud internetti. Erinevas sensorid saavad teavet, mis ruumis toimub. Seadmed toimivad (pool)automaatselt ja kooskõlaliselt. Kõige lihtsam näide on sisekliima. Või kui näiteks elektrihind on madalam hakkab broiler tööle, kui kõrgem lülitub välja. Üks oluline projekt on ka jooksuanalüüsi koostamine. See on näide infoteadlaste, matemaatikute ja informaatikute koostööst: infoteadlased koguvad spordiala kohta infot. Informaatikud sõeluvad sellest välja kõige informatiivsema osa ja matemaatikud koostavad valemid ja arvutavad selle järgi. välja tulemuse. Välismaal toimunud projektidest oli üks huvitavamaid, kui TLÜ õppejõud käisid Kabuli Ülikoolis informaatikat õpetamas. Kuna tuli välja, et Afganistanis peab ülikooli õppejõud olema doktorikraadiga, aga selliseid ei olnud neil kuskilt võtta, siis tuli TLÜ-l hakata ka doktorikraadiga õppejõude välja koolitama. Informaatika annab kasu siis, kui IT-teadmisi kasutatakse ka teistes valdkondades. Selle eriala lõpetajatel on palju võimalusi edukaks karjääriks. Eriti on tööandjad huvitatud magistrikraadiga lõpetajatest. Informaatika on väga kiiresti arenev teadusala ja puudutab meist igaühte, kuna tuleviku ühiskond on infoühiskond. Infoühiskonna märksõnad on informatsioon/teadmine ja võrgustumine. Infoühiskond on ühiskond, mille majanduslik areng, poliitika ja kultuur ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele.
Kasutatud kirjandus::
https://et.wikipedia.org/wiki/Informaatika
http://www.tlu.ee/et/Digitehnoloogiate-instituut/Instituut/Akadeemilised-suunad/Rakendusinformaatika
http://www.rakveretarkmaja.ee/
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond
Click to access peeter_normak_-_rakendusinformaatika_akadeemiline_suund.pdf
A daily selection of the best content published on WordPress, collected for you by humans who love to read.
The Art and Craft of Blogging
The latest news on WordPress.com and the WordPress community.
Piret Tallinnast & tema blogi 